1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Esimese hoonena ehitanud Glehn Šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Sama maja on praegugi lossi kõrval olemas.
Järgnevalt algas lossi ehitamine. Viimase asupaigaks valitud koht Mustamäe veerul oli kulus ilusa väljavaate poolest. Lossi katuselt näeb roheliste metsade taga paistmas Harku järve ja teisalt paistab Toompea ja Tallinna tornid. Loss sai valmis 1.oktoobril 1886.
1902.aastal (mõnedel andmetel ka 1901.a.) tekkis Glehnil mõte püstitada parki Kalevipoja kuju. Kalevipojast pisut eemale, teise künka otsa laskis Glehn samasugutest raudkivikildudest teha lohe, mida rahvas krokodilliks nimetab. 1910.aastal alustati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida soovijad võisid tasu eest kasutada. Lossi vastas paikneb nn. palmimaja.
Pargi korda seadnud, avas Glehn selle külastajatele. Igas pargiväravas asus vahimaja. Parki sissepääs maksis 3 kopikat, palmimaja vaatamine aga 10. Park kujunes õige pea elavalt külastatavaks, eriti paelusid tähelepanu siin leiduvad skulptuurid.

Mis puutub lossi rajajasse Nikolai von Glehni, siis suri ta 1923.aastal Brasiilias, kuhu oli emigreerunud sõdade eest. Surm saabus pärast kukkumist hobuse seljast, sest ka kõrges eas ei loobunud omapärase mõttemaailmaga kangekaelne vana mees oma lemmikharrastusest - ratsutamisest.